Võnnu vald
Ohvripärn Võnnu vallas Võnnu vald oli vald Tartu maakonnas.
Valla peamisi vaatamisväärsusi oli Võnnu kihelkonnakirik, mis on Eesti suuremaid maakirikuid. Praeguse väliskuju sai kirik põikhoone lisamisega 1871. aastal. Samas on kivikirik algsel kujul ehitatud ilmselt juba Tartu piiskop Hermann von Buxhövdeni korraldusel aastail 1232–1236. Arvatavasti sellest ajast on säilinud ühe romaanipärase külgportaali fragmendid (kaasajal välja puhastatud). Tegu on tõenäoliselt Lõuna-Eesti ainsa romaani stiilis detaile sisaldava ehitismälestisega ja Tartumaa ühe vanima teadaoleva kivikirikuga.
Kiriku kõrval asub Vabadussõja mälestussammas – Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest. Mälestussamba kavandi valmistas kujur Aleksander Eller, kivitöö tegi August Levold. Sammas avati 11. septembril 1934, kuid lõhuti 1945 ning selle osad kanti laiali. Mälestussammas avati uuesti 1. septembril 1990.
Valla peamisi vaatamisväärsusi oli Võnnu kihelkonnakirik, mis on Eesti suuremaid maakirikuid. Praeguse väliskuju sai kirik põikhoone lisamisega 1871. aastal. Samas on kivikirik algsel kujul ehitatud ilmselt juba Tartu piiskop Hermann von Buxhövdeni korraldusel aastail 1232–1236. Arvatavasti sellest ajast on säilinud ühe romaanipärase külgportaali fragmendid (kaasajal välja puhastatud). Tegu on tõenäoliselt Lõuna-Eesti ainsa romaani stiilis detaile sisaldava ehitismälestisega ja Tartumaa ühe vanima teadaoleva kivikirikuga.
Kiriku kõrval asub Vabadussõja mälestussammas – Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest. Mälestussamba kavandi valmistas kujur Aleksander Eller, kivitöö tegi August Levold. Sammas avati 11. septembril 1934, kuid lõhuti 1945 ning selle osad kanti laiali. Mälestussammas avati uuesti 1. septembril 1990.
Kaart - Võnnu vald
Kaart
Maa (piirkond) - Eesti
 |
 |
| Eesti lipp | |
Eesti pindala on 45 339 ruutkilomeetrit, koos merealaga 70 177 ruutkilomeetrit. Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti territoorium Liivimaa osa ja kuulus osaliselt või täielikult Saksa, Rootsi, Vene, Taani või Poola koosseisu.
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| ET | Eesti keel (Estonian language) |
| RU | Vene keel (Russian language) |